Lepatriinu

• Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda.
• Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer – nagu kummulikeeratud kauss. Lepatriinul on 6 jalga. Suurimad triinud on kuni 10 mm pikkused. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud.
• Erkpunane värv hoiatab vaenlasi, et see suutäis pole söödav.
• Lepatriinu eritab vastiku lõhna ja maitsega mürgist ainet.
• Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes.
• Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid.
• Lepatriinu on aias oluline kahjulike putukate hävitaja.
• Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehtede alla lehetäide lähedusse, nii on järglastel toit käepärast.
• VASTNE - Sööb pärast koorumist kõigepealt ära munakesta. Sööb lehetäisid. Vastseiga kestab kuni kuu. Nukkumisaeg kestab paar nädalat.
• TALVITUMINE - Lepatriinude aeda meelitamiseks jäta aianurka väike lehehunnik, kus lepatriinudel on hea talvituda.

PÕHIFAKTID:

Klass: putukad

Selts: mardikalised

Sugukond: Coccinellidae

Pikkus: 1,2-10 mm

Värvus: tavaliselt oranži, punase, kollase ja musta erksad varjundid

Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu

Paljunemise aeg: kevad ja sügis

Munade arv: olenevalt liigist 3-300 muna

Koorumisaeg: 5-8 päeva

Harjumuspärane eluviis: talvituvad rühmades

Toitumine: peamiselt lehetäid

Eluea pikkus: umbes aasta

Lähisuguluses olevad liigid: Euroopas esineb umbes sada lepatriinulaste liiki

Esinemine: lepatriinud esinevad kogu maailmas- eriti parasvöötmes


Info saadud:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0105/piret.html
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/lepatriinu_liina.htm

Kätlin