TSETSEKÄRBES
Omapärase toitumis- ja sigimisviis kindlustavad tsetsekärbsele ellujäämise ja järglaste sirgumine.
See kärbes on üks õudustäratavamaid Aafrika putukaid ning hetkel on ta vastu pidanud kõikidele hävitamiskatsetele.
Soojades Kesk-Aafrika metsades ja savannides elab kokku 20 liiki tsetsekärbseid. Verd imedes levitab see kärbes unitõve ja nagaanitaudi tekitajaid - trüpanosoome.
Tsetsekärbse eripärane toitumismoodus nõuab ta seedesüsteemilt ka erilist kohastumist. Kuna veres puuduvad peaaegu igasugused eluks vajalikud vitamiinid, võiks see tsetsekärbse jaoks, kes toitub eranditult loomade ja inimeste verest, tekitada suuri probleeme. Et nii ei juhtuks, kasvatab kärbes oma soolestikus baktereid, mis toituvad tema verest ning toodavad puuduvaid vitamiine, et varustada nendega oma peremeest.
Tsetsekärbes toitub eranditult imetajate, lindude ja roomajate verest. Ta pistekärss on äärmiselt tõhus elund ning nii terav, et see läbib vaevata isegi paksu seanaha. Sel kaheks osaks jagunenud elundil on otsas mitu tillukest, ent hästi teravat ja teravaotsalist sagarat. Pistekärsa jalamil paiknevad võimsad lihased, mis liigutavad mõlemaid pooli üles-alla, mis võimaldabki läbida toitja naha. Kui ta on end korralikult täis söönud, peab ta söömata vastu mitu päeva.
Iga vereimemise järel puhastab tsetsekärbes oma suiseid,
Kui tsetsekärbes ei taba täpselt närvi pihta, ei märka ta toitja teda hoopiski.
Enamik kärbeste liike muneb mitusada muna, mis seejärel saatuse hooleks jäetakse. Tsetsekärbes paljundeb teistsugusel viisil: suure hulga munade munemise asemel toodab ta vaid ühe muna ning hoolitseb selle ellujäämise eest. Tsetsekärbes ei mune, vaid säilitab muna oma kehas. Emaihus koorub munast jalutu vagel, kes nagu imetaja loodegi areneb emakas.
Sünnitus leiab aset alles siis, kui vagel on piisavalt arenenud. Olles välja koorunud, kaevub ta kohemaid maa sisse, nukkub ja muutub täiskasvanud isendiks.
Tsetsekärbse hammustus tekitab inimesel kurnatust ning toob kaasa unitõve, mis on paljude loomade ja inimeste jaoks surmav.
Juta
Omapärase toitumis- ja sigimisviis kindlustavad tsetsekärbsele ellujäämise ja järglaste sirgumine.
See kärbes on üks õudustäratavamaid Aafrika putukaid ning hetkel on ta vastu pidanud kõikidele hävitamiskatsetele.
Soojades Kesk-Aafrika metsades ja savannides elab kokku 20 liiki tsetsekärbseid. Verd imedes levitab see kärbes unitõve ja nagaanitaudi tekitajaid - trüpanosoome.
Tsetsekärbse eripärane toitumismoodus nõuab ta seedesüsteemilt ka erilist kohastumist. Kuna veres puuduvad peaaegu igasugused eluks vajalikud vitamiinid, võiks see tsetsekärbse jaoks, kes toitub eranditult loomade ja inimeste verest, tekitada suuri probleeme. Et nii ei juhtuks, kasvatab kärbes oma soolestikus baktereid, mis toituvad tema verest ning toodavad puuduvaid vitamiine, et varustada nendega oma peremeest.
Tsetsekärbes toitub eranditult imetajate, lindude ja roomajate verest. Ta pistekärss on äärmiselt tõhus elund ning nii terav, et see läbib vaevata isegi paksu seanaha. Sel kaheks osaks jagunenud elundil on otsas mitu tillukest, ent hästi teravat ja teravaotsalist sagarat. Pistekärsa jalamil paiknevad võimsad lihased, mis liigutavad mõlemaid pooli üles-alla, mis võimaldabki läbida toitja naha. Kui ta on end korralikult täis söönud, peab ta söömata vastu mitu päeva.
Iga vereimemise järel puhastab tsetsekärbes oma suiseid,
Kui tsetsekärbes ei taba täpselt närvi pihta, ei märka ta toitja teda hoopiski.
Enamik kärbeste liike muneb mitusada muna, mis seejärel saatuse hooleks jäetakse. Tsetsekärbes paljundeb teistsugusel viisil: suure hulga munade munemise asemel toodab ta vaid ühe muna ning hoolitseb selle ellujäämise eest. Tsetsekärbes ei mune, vaid säilitab muna oma kehas. Emaihus koorub munast jalutu vagel, kes nagu imetaja loodegi areneb emakas.
Sünnitus leiab aset alles siis, kui vagel on piisavalt arenenud. Olles välja koorunud, kaevub ta kohemaid maa sisse, nukkub ja muutub täiskasvanud isendiks.
Tsetsekärbse hammustus tekitab inimesel kurnatust ning toob kaasa unitõve, mis on paljude loomade ja inimeste jaoks surmav.
Juta
No comments:
Post a Comment