Mesilane (Apis) on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaslaste (Apidae) sugukonnast.
Meemesilane
Meemesilane on väga kasulik ja töökas putukas. Mesilased tolmeldavad üle 80 protsendi õistaimedest. Meemesilane on vöödiline ja nõelav ning ta on kõrgelt hinnatud putukas.
Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed).
Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Mesilasel on olemas astlaaparaat, mille kasutamine inimese vastu lõpeb mesilase jaoks surmaga.
Astla nõelamisharjaste otsas asuvad kidad ei võimalda astelt inimese või mõne muu püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille tagajärjel saab mesilane surma. Kuid kui ta nõelab mõnda teist mesilast või herilast, saab ta oma astla kerge vaevata kätte.
Meemesilasel on looduses palju vaenlasi. Näiteks lendavad mesilaste tarru vapsikud ning ähvardavad lennult naasvaid mesilasi. Vapsikud ründavad mesilast , püüavad ta kinni ja veavad putuka oma tarru, kus nad ta ära söövad. Teiseks herilase vaenlaseks on keskmise suurusega herilane, kes püüab mesilasi nektari pärast või viib kinnipüütud mesilase oma pessa vakladele söögiks.
Huvitavat:
• Kui mesilane nõelab inimest, jääb inimese nahka kogu mesilase nõelamisaparaat
• Korjemesilased, kes leiavad rikkaliku nektari või õietolmu allika, teatavad sellest tarusse tagasi pöördudes teistele töölistele iseloomulike liigutuste ehk tantsu abil
• 1 kilogrammi mee toomiseks vajavad mesilased vähemalt 3 kilogrammi nektarit, mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust
Põhifaktid:
Klass: putukad
Selts: kiletiivalised
Sugukond: mesilased
Perekond ja liik: Apis mellifera
Pikkus: mesilaseema 22 mm, lesed 20 mm, töömesilased 16 mm
Toitumisaparaat: imikärss
Tiivad: 2 paari
Munade arv: 1500-1800 muna ööpäevas
Koorumisaeg: 3 ööpäeva
Harjumuspärane eluviis: elavad mesilasperedena
Toitumine: nektar, õietolm, suir
Eluea pikkus: ema kuni 7 aastat, lesed 4-5, töölised 4-24 nädalat
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/meemesilane_liina.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid/meemesilane_liina.htm&usg=__yVTMQz2xpLxEp2iFfa3Y220Bp70=&h=363&w=450&sz=24&hl=et&start=12&um=1&itbs=1&tbnid=qv7xAXaBchFebM:&tbnh=102&tbnw=127&prev=/images%3Fq%3Dputukad%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26tbs%3Disch:1
Meemesilane
Meemesilane on väga kasulik ja töökas putukas. Mesilased tolmeldavad üle 80 protsendi õistaimedest. Meemesilane on vöödiline ja nõelav ning ta on kõrgelt hinnatud putukas.
Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed).
Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Mesilasel on olemas astlaaparaat, mille kasutamine inimese vastu lõpeb mesilase jaoks surmaga.
Astla nõelamisharjaste otsas asuvad kidad ei võimalda astelt inimese või mõne muu püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille tagajärjel saab mesilane surma. Kuid kui ta nõelab mõnda teist mesilast või herilast, saab ta oma astla kerge vaevata kätte.
Meemesilasel on looduses palju vaenlasi. Näiteks lendavad mesilaste tarru vapsikud ning ähvardavad lennult naasvaid mesilasi. Vapsikud ründavad mesilast , püüavad ta kinni ja veavad putuka oma tarru, kus nad ta ära söövad. Teiseks herilase vaenlaseks on keskmise suurusega herilane, kes püüab mesilasi nektari pärast või viib kinnipüütud mesilase oma pessa vakladele söögiks.
Huvitavat:
• Kui mesilane nõelab inimest, jääb inimese nahka kogu mesilase nõelamisaparaat
• Korjemesilased, kes leiavad rikkaliku nektari või õietolmu allika, teatavad sellest tarusse tagasi pöördudes teistele töölistele iseloomulike liigutuste ehk tantsu abil
• 1 kilogrammi mee toomiseks vajavad mesilased vähemalt 3 kilogrammi nektarit, mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust
Põhifaktid:
Klass: putukad
Selts: kiletiivalised
Sugukond: mesilased
Perekond ja liik: Apis mellifera
Pikkus: mesilaseema 22 mm, lesed 20 mm, töömesilased 16 mm
Toitumisaparaat: imikärss
Tiivad: 2 paari
Munade arv: 1500-1800 muna ööpäevas
Koorumisaeg: 3 ööpäeva
Harjumuspärane eluviis: elavad mesilasperedena
Toitumine: nektar, õietolm, suir
Eluea pikkus: ema kuni 7 aastat, lesed 4-5, töölised 4-24 nädalat
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/meemesilane_liina.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid/meemesilane_liina.htm&usg=__yVTMQz2xpLxEp2iFfa3Y220Bp70=&h=363&w=450&sz=24&hl=et&start=12&um=1&itbs=1&tbnid=qv7xAXaBchFebM:&tbnh=102&tbnw=127&prev=/images%3Fq%3Dputukad%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26tbs%3Disch:1
Kädi
No comments:
Post a Comment